Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) poolt elluviidud noortetööjuhtide projektil on käsil kolmas tegevusaasta. Pärnu JK Vapruse noortetööjuht Kalev Pajula jagas mõtteid, kuidas on klubi noortetöö selle ajaga arenenud ning milliseid eesmärke on endale püstitatud.
Noortetööjuhtide projekti käivitas EJL 2020. aastal ning selle eesmärk on arendada klubides välja väga heal tasemel ja klubi huvidest lähtuv noortesüsteem.
Pajula eesmärk Vapruse noortetööjuhiks tulles oli organiseerida ja mõtestada lahti klubi noortetöö ühistel alustel. „Enne tegi igaüks seda, mida ta õigeks pidas või mida oli koolitustel õppinud, mida lugenud, näinud, kellega suhelnud – noortetöös ei olnud sellist ühtset joont. Nüüd meil on kindlad kriteeriumid treeningute läbiviimiseks ning teame, mis treeningutel peab olema ja kuidas treener käitub,“ rääkis Pajula.
Pajula sõnul on põhimõtete omaksvõtmisele aidanud kaasa ideede lahti mõtestamine ja nende kirjapanek. „Meie põhimõte on arendada mitmekülgseid mängijaid, kes suudavad iseseisvalt võtta väljakul vastu otsuseid vastavalt mängu nõuetele. Eesmärk on ka see, et mängijad jõuaksid meie esindusvõistkonda, A-koondisesse, noortekoondistesse ja ka piiri taha,“ rääkis ta.
Vapruse noortetöö eesmärkide täitmiseks kasutavad klubis tegutsevad treenerid mängijapõhist meetodit. „Õppimis- ja treeningprotsess on kindlasti mängijapõhine, andes mängijale erinevaid valikuvariante igas treeningus. Kõik treeningud on väljakutsuvad, kus noored pannakse sellisesse olukorda, kus nad peavad treeningul suutma probleemi tuvastada ja hakata seda ise lahendama. Treener ülesanne on selleni jõuda avatud küsimuste, treeningu ülesehituse, harjutuste ja reeglitega,“ ütles Pajula.
Alates jaanuarist toimuvad Vapruse treeneritele klubisisesed koolitused, mida viib läbi klubi metoodikajuht Norman Põder. Pajula sõnul on treenerid pärast koolitusi arenenud ning seeläbi on treeningud muutunud oluliselt kvaliteetsemaks. „Me ei tahtnud treeneritele ette anda slaide või dokumente ja öelda, et nüüd on niimoodi. Nädalas korra viime läbi koolitusi, kus puudutame samu asju, mis me nõuame ja teeme, et treenerid saaksid paremini aru, millest juttu on. Koolitustel saavad kõik kaasa rääkida ja küsimusi esitada: need ei ole kuivad loeng-koolitused, et istud ja vaatad, vaid paneme nad kaasa mõtlema, grupitöid tegema ja anname praktilisi ülesandeid väljakul,“ rääkis Pajula.
Pajula peab klubi noortetöö juhtimise suurimaks proovikiviks seda, et ta kõigini jõuaks ning saaks anda tekkinud küsimustele ja soovidele vastused. „On väga oluline, et kõik end klubis hästi tunneksid. Meil on alates kevadest viis uut treenerit, kes on noored ja eelneva kogemuseta: neid tuleb rohkem aidata, anda juhiseid, kuidas lapsevanematega suhelda, kuidas aegu broneerida või kus hoida varustust. See on alguses igati loogiline, et on palju küsimusi, aga see võtab oma aja, kui soovida kõigini ühtlaselt jõuda. Loomulikult on väljakutsuvaks ka treenerite töö väärtustamine, tasude küsimus ning teatud hetkedel noortetreenerite motiveerimine,“ võttis Pajula oma mõtted kokku.
Lisaks Pärnu Vapruse jalgpalliklubile lööb EJLi noortetööjuhtide projektis kaasa veel üheksa Premium liiga ja seitse Esiliiga klubi. Samuti osaleb projektis neli klubi, kes rahastavad noortetööjuhti ise, niisamuti on kogu protsessi kaasatud ka EJLi akadeemia.
