2004 kaks võistkonda Põltsamaal.
Põltsamaal toimus saalijalgpalli turniir 2004 a. sündinud poistele. Osalesime meiegi, mõlema Vapruse võistkonnaga.
Turniiri tase oli korralik- kohalike ning meie kõrval osalesid JK Tartu Tammeka, Paide LM, alati tugevad ning osavad FC Heliose poisid, FC Paide ja Elva FC jalkapoisid.
Treener Rain; “Pisut ootamatu oli saalis näha 2 korda 5m väravaid. Veelgi ootamatum oli fakt, et mängida tuli spetsiaalse saalijalgpalliga. Mõlema mainituga pidi pikalt harjuma.”
Treener jätkab:“Tasemelt nõrgem tiim läks kogemusi omandama nagu alati. Tiimi põhimängijad, Jan-Gregor Ollino, August Joosep Kristov, Robin Loode ning Ander Valtna on viimasel ajal läbi teinud märkimisväärse arengu. Neist Robin Loode, pälvis ka võistkonna parima mängija eriauhinna.
Pidime läbi ajama põhiväravavahita- seetõttu tulid mõned kaotused ka suureskoorilised. Meie teine ning kolmas väravavaht alles õpivad.. Rõõmu tegi aga uute mängijate panus- Rando Kaur näitas meeldivat enesekindlust, võitles ja üritas. Tubli! Vaid mõned treeningud võistkonnaga teinud tiimi uusim täiendus, Aleksander Kurman näitas, et kui osavust veel napib, siis tugeva tahte ning võitlusega võib nii mõnelegi ära teha. Kui turniiri lõppedes saalist väljusime, küsis seesama noormees: `Treener, millal uus turniir tuleb?` Eesmärk oli uute poiste puhul neid edasisteks treeninguteks innustada, seega lähtudes poisi küsimusest võib järeldada, et päev läks korda.”
Treener jätkab: “Tugevam tiim alustas napi kaotusega hilisemale finalistile (tõenäoliselt ka võitjale)- 0:1! Mäng seejuures oli võidetav, meil olid väravate löömiseks paremadki šansid, kuid ehk mõjutas esimest mängu pikem bussisõit, kindlasti ka harjumatu pall- see ei tahtnud esimeses mängus kuidagi väravasse veereda. Selle mängu järel kindel võit, üsna hea mängupildiga.
Tugeva FC Heliose vastu pidasid esimese vahetuse poisid kenasti kaitsvast mänguplaanist kinni, kuid vaid 5 minutit. Teine vahetus andis tempos alla ja väravad olid kiired tulema.
Kolmandas mängus kadus hea mängupilt sootuks, mis asendus aga võimsa võitlemisega. Olen ikka poistele öelnud, et kui ei oska, siis vähemalt võitle- ka nii võib mänge võita. Ja võitsimegi- jäime kaotusseisu, kuid võiduvärava lõime lausa viimasel minutil!! See oli emotsionaalselt magus võit, poisid tundsid ühtekuuluvuse tunnet, õnnitleti üksteist. Seda oli tore vaadata. Kahjuks saabus selle mängu järel ka pingelangus ning kuna play-offe ei mängitud, pidime alagrupis kolmanda koha saanutena mängima 5-6-le kohale. Väsinud ja tujutu mängu kaotasime.
Henri Jõesaar, keskkaitsjana jäi silma korraliku tööpäevaga, tema valiti ka tiimi parimaks mängijaks.”
Treener jätkab:“Tugevam tiim pidi täna hakkama saama lausa ilma väravavahtideta- nii põhiväravavaht kui ka teine väravavaht olid täna hõivatud muude tegevustega. Kindlasti mõjutas fakt võistkonna esitust, kuid õnneks on meil tiimis nii mõnigi multitalent, kes saab hakkama nii platsil kui ka väravas. Väravavahte `mängisid` täna Romet Lepiku ning Sven Gerberson. Tublid poisid!”
Treener lõpetuseks:“Tööd tuleb teha ja palju! Uuel aastal alustame taas. Treeningud tulevad senisest raskemad. Siis eralduvad terad sõkaldest, näeme, kes tegelikkuses jalgpalliga tegeleda soovib. Jätkajatega saab aga veelgi tõsisemalt treenida.”
